Autor:
Eesti geenivaramu

Avati üle 200 000 geenidoonorile mõeldud portaal MinuGeenivaramu

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu avas 11. juunil portaali MinuGeenivaramu, mille kaudu saavad doonorid personaalset teavet haiguste geneetilise eelsoodumuse, ravimite sobivuse ja enda päritolu kohta. Lisaks on portaalis küsimustikud, mille abil kogutakse kasutajatelt andmeid teadusuuringuteks. 

Geenidoonoritele mõeldud teadusportaalist saab personaalset infot teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve eelsoodumuse, kofeiini lagundamise kiiruse, geneetilise päritolu ning kindlate ravimite sobivuse kohta. Muu hulgas saab lugeda sellest, kuidas geenid inimese tervist mõjutavad ja mil viisil mainitud haiguste riski elustiilivalikutega vähendada. „Oleme äärmiselt tänulikud kõigile geenidoonoritele, kes on võimaldanud hoida Eesti teadust rahvusvahelisel tasandil silmapaistval kohal!“ ütles geenivaramu juht Lili Milani. „Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste pühendunud töö tulemusel oleme lõpuks valmis tegema doonoritele kättesaadavaks teabe, mis aitab neil terviseriskide maandamisega aegsasti tegeleda ning ka oma päritolu kohta rohkem teada saada.“ 

Eesti geenivaramuga on liitunud pea viiendik Eesti täiskasvanutest ehk üle 210 000 inimese. Kevadel tehtud esimeste katsetuste käigus pääses portaalile ligi 10 000 geenidoonorit, nüüd saavad oma andmeid näha ka kõik ülejäänud. Portaali avamisega kaasnevad teadusuuringud, et saada ülevaade sellest, kuidas geeniandmed inimeste edasist käitumist mõjutavad. „Meie eesmärk on viia geenivaramu inimestele lähemale,“ ütles Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu. „Ühelt poolt anname inimestele teada, mida on teadusuuringutes nende geenide kohta leitud, teisalt saame muuta uuringutes osalemist mugavamaks.“  

Geenidoonorite portaali loomise üks eesmärk on mõjutada inimeste tervisekäitumist viisil, mis aitab neil nimetatud haiguste riski maandada. Portaalis kasutatavad riskihindamise mudelid on kohandatud Eesti geenidoonoritele ning erinevad seega mujal maailmas kasutatavatest mudelitest. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on inimeste geeniandmetel suur potentsiaal teaduses, innovatsioonis ja tervishoius, kuid igal juhul tuleb tagada nende kasutamisel inimeste põhiõiguste kaitse ning geeniandmete usaldusväärsus, kvaliteet ja turvalisus. „Personaalmeditsiini järjepidev areng annab meile täiesti uued võimalused haiguste ennetamiseks ning inimeste personaalse motiveerimise kaudu tervena ja töövõimelisena elatud elu pikendamiseks. Seepärast on tähtis, et sellised lahendused, riskimudelid ja farmakogeneetika teenused jõuaksid ka inimesteni ja tervishoius kasutusse,“ ütles Sikkut. 

Geenidoonorid saavad portaali sisse logida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Praegu on portaal saadaval vaid eesti keeles. 

Marite Punapart kaitseb doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“

30. septembril kaitseb Marite Punapart oma doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“.

Katrin Tomson-Johanson kaitseb doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“

23. august 2024 kell 12.00 kaitseb Katrin Tomson-Johanson doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“ (eesti keeles „Impulsiivsus, seerumi lipiidid ja serotoniinisüsteemi funktsionaalsed geenivariandid“).
Uurimissuundade töölaud

Tartu Ülikooli uurimissuundade töölaud